Suvekuumus ei takista talispordiürituste korraldamist

Asukoht ja ilm pole enam lumega ürituste korraldamisel määrav. Seda tõestasid Norras toimunud X-Mängud, kus Big Airi võistlused viidi läbi tiheda asustusega piirkonnas hooajal, mil tänavapildis domineerivad lühikesed püksid ja suvekleidid.

Tulemuse ootel. Sven Thorgren Rootsist, meeste lumelauavõistluse kvalifikatsioon.

Tänapäeval rajatakse hulk Big Airi hüppekohti selleks spetsiaalselt ehitatud hiiglaslikele trampliinidele. Jutt käib kunstlumega kaetud kõrgetest teraskonstruktsioonidest, mis koosnevad sadadest tuhandetest detailidest, sarnanedes tohutu suurele laste ehituskomplektile. Mida on vaja, et ehitada trampliin, kus professionaalsed sportlased saaks sooritada keerukaid trikke nagu kolmekordne salto 1620 (triple cork 1620) või isegi neljakordne salto (quad cork)? Ja kuidas saada kuumal suvepäeval lund?

Suurepärane „grab“. Trikimeister Henrik Harlaut selge sinise taeva taustal.

Enamik Big Airi trampliine on ajutised ja loodud spetsiaalselt vastava ürituse jaoks. Seetõttu on iga konstruktsioon vajadustest tulenevalt pisut erinev. Big Airi võistlusi korraldatakse üha enam linnakeskkonnas, nt parklates, jalgpalliväljakutel või – nagu seda tehti Fornebus, Norras – vanas lennujaamas. Selliste sündmuste puhul on ruumi sageli vähe, nii et trampliinid tuleb ehitada täpselt koha võimaluste järgi. Väiksem ruum seab ka sportlastele suuremad nõudmised, sest järsem ja kitsam laskumisnõlv jätab võistlejatele triki ettevalmistamiseks vähem aega ja ruumi.

Stiilne tüüp. Üks Harlauti spetsiaalsetest trikkidest on „nose butter“ kolmekordne salto 1620. Ta alustab pöörlemist juba enne äratõuget ning pöörleb siis neli ja pool pööret, tehes samal ajal kolmekordse salto.

Kuigi kõrgus võib varieeruda, ehitatakse trampliinid sama konstruktsiooni ja põhimõtete alusel. Oluline on säilitada õige proportsioon ja nurk. Laskumisnõlva (pikk langus, kus võistlejad kiirendavad) nurk on tavaliselt 38 kraadi. Äratõukekoht, kust sportlased end õhku tõukavad, peab olema õigete mõõtmetega, et saavutada trikkideks vajalik õhulennu kõrgus ja pikkus ning õigesti maanduda. Maandumisnõlv on laskumisnõlvaga sarnase nurgaga ning selle keskosa asub tavaliselt äratõukekoha kõrgeimast punktist umbes 70 meetri kaugusel, et jätta võistlejatele ruumivaru.

Fornebu X-Mänge ette valmistades oli trampliiniehitajatel ainult 10 päeva aega, et panna kokku 60 meetri pikkune Big Airi hüppekoht ja katta see lumega. Selle saavutamiseks oli vaja hästi toimivat inseneride, ehitajate, puuseppade, kraanajuhtide, elektrikute, testsõitjate, lumevalmistajate ja nn „vormijate“ meeskonda. „36 inimest panevad kokku pea 130 000 detaili. 37 haagist peavad kohal olema õiges järjekorras ja õigel ajal. See nõuab põhjalikku planeerimist ja seda, et midagi ei läheks viltu. Siiski on üks riskitegur, mida ei saa ette plaanida – nimelt ilm. Vihma tõttu võib ehitustöö edasi lükkuda ja liiga tugeva tuulega ei saa me kraanasid nii kasutada, nagu vaja”, ütleb Martin Mathisen, Norra Big Air X-Mängude objektijuht. Õnneks säras pilvitus taevas päike ja kõik läks plaani kohaselt.

Kunstlumi

Niisiis kuidas saada lund kuumal päikeselisel päeval, nagu Formnebu X-Mängudel? Sijtze Binksma ettevõttest Polar Europe selgitab: „Kasutame telke, kus sees me valmistame lund. Nii saame kontrollida lume kvaliteeti ja me ei sõltu välistemperatuurist. Paljud sündmused, kus me lund valmistame, toimuvad plusskraadidega kohtades, nii et lume valmistamiseks on vaja suletud kohta. Telke kasutades saame lund toota sõltumata sellest, kas väljas on –15 °C, +5 °C või +30 °C. Lume tegemiseks pihustatakse vedela lämmastiku sekka telgis õhu ja vee segu. Lämmastiku temperatuur on –196 °C ja kui segu puutub kokku telgis ringleva õhuga, tekib lumi.“

Laskumisnõlva ja maandumisnõlva jaoks tehakse –12 °C lund. Päike sulatab lund, nii et lume jahutamiseks on vaja kuivjääd.

Lume kvaliteedi määrab lumesegusse lisatud veeldatud lämmastiku kogus ja telgis olev temperatuur. „Kvaliteetse lume saab –10 °C juures. Kui soovid peenema teraga lund, peab keskkonnatemperatuur olema –40–50 °C. Kõrgemal temperatuuril on soovitud kvaliteediga lume tegemiseks vaja rohkem lämmastikku,“ ütleb Binksma.

Tavaliselt kasutatakse Big Airi trampliinidel kaht liiki lund. Lume liik ja lumekihi paksus oleneb selle asukohast trampliinil ja nurgast. Mõnes kohas (näiteks äratõukekohas) peab lumi olema niiskem ja tihkem. „Tihkema lume saamiseks lisame segusse rohkem vett. Telgi temperatuur on sellisel juhul –6–8 °C. Peenema teraga ja kohevamat lund valmistame –12 °C juures,“ selgitab Binksma.

Trampliini katsetamine. Kokomo Murase Jaapanist on 13-aastane kuldmedalist Big Airi naiste lumelauavõistluselt.

Telgid on väga mugavad ka selles mõttes, et need saab paigutada täpselt sinna, kus on lund vaja, ilma et lund oleks vaja transportida. Kui lumi on valmis, hakkavad tegutsema nn vormijad, paigutades lume nii, et eri kohtades oleks õige paksusega ja õiget liiki lumi. Enamikus kohtades on lumekihi paksus 40 cm, kuid mõnes punktis maapinnal on see 50 või 60 cm. Kui trampliini parasjagu ei kasutata, kaetakse see külma säilitamiseks presendiga. Lund jahutatakse vajadusel ka kuivjääga. Et lumi püsiks ka väga kuuma ilmaga, nagu see oli mais Fornebus, täidetakse trampliin uue lumega iga päev kuni võistluseni.

Rahulolevad võistlejad – edu tõestus

Lõppude lõpuks otsustavad sportlased, kas Big Airi trampliin ja lumi on piisavalt head. Üks Fornebu X-Mängude võistlejaid Tiril Sjåstad Christiansen oli enne võistlust toimunud pressikonverentsil väga elevil, kuna ta sai pärast vigastuste tõttu tekkinud pausi uuesti võistlema. „Ootan huviga, kuidas lumi peab,“ kommenteeris ta. Kaks päeva hiljem treeningul oli ta väga rahul. Kui temalt küsiti, kuidas hüpe läks, vastus ta „suurepäraselt“. Lõpuks sai ta Ski Big Airi võistlusel hõbemedali.

Takeru Otsuka Jaapanist, Big Airi meeste lumelauavõistluse õnnelik võitja, keda intervjueerib X-Mängude päevajuht Jack Mitrani.

Rootslane Henrik Harlaut, kes on saanud X-Mängudelt kuus kuldmedalit, leidis päev enne võistlust hüppekohta katsetades samuti, et tingimused olid ideaalsed. „Lumi on siin üsna märg ja tihke, kuid see meeldib mulle,“ ütles ta. Henrik sai Ski Big Airil meeste klassis hõbemedali.

X-Mängudest
  • Norra X-Mängudel kulus lume valmistamiseks vajaliku 11 tonni (rõhuga 12 bar) veeldatud lämmastiku mahalaadimiseks umbes kolm tundi veoki kohta.
  • Lumi on tegelikult värvitu. See tundub valgena tänu jääkristallide arvukatelt külgedelt peegelduvale täielikule valgusspektrile.
  • 2018. aasta Pyeongchangi olümpiamängudel valmistati Big Airi maandumisnõlv, kihistades lund väljaku istmesektori peale.
  • Klassikaline Big Airi trampliin, kus äratõukekoht paikneb maandumisnõlvast kõrgemal, on rahvusvaheliselt tuntud nimega „step down“. Trampliin, kus äratõukekoht ja maandumisnõlv on samal kõrgusel, kannab nime „table top“.
  • Kui vihm langeb läbi 6 °C õhu, võib õhutemperatuur langeda veelgi, nii et vihm muutub lumeks.

Meeste Big Airi suusavõistluse esikolmik: Birk Ruud, Norra, kuld. Henrik Harlaut, Rootsi, hõbe. Oystein Braaten, Norra, pronks.

Text: Cecilia Rudengren & Unni Bekkevold
Foto: Cecilia Rudengren

 

Eestlane X-Mängudel

Kelly Sildaru (sündinud 17. veebruaril 2002) on eesti vigursuusataja. Sildaru on esimene eestlasest X-Mängude võistluse võitja ja maailma noorim kahekordne X-Mängude võitja, kahekordne juunioride maailmameister.